Sissekütmine
Et eemaldada küttekehast sinna ehituse käigus kogunenud vesi, on vaja küttekeha enne kasutussevõtmist sisse kütta. Peale valmimist peab küttekeha kõigepealt avatud siibrite ja tahmaluukidega paar päeva kuivama.
Seejärel võib kuivamise kiirendamiseks appi võtta soojapuhuri. Puhuri peab keerama alguses parasjagu soojaks (20-23° C). Võib algul 2-3 tundi puhuda, järel tuleb lasta küttekehal jahtuda. Tähtis on, et soe õhk lõõrides liiguks. Puhuriga võiks küttekeha kuivatada 2-3 nädalat. Puhuri puudumisel võib lõõridesse asetada paar 100 W pirni.
Paar nädalat peale küttekeha valmimist võib alustada puudega sissekütmist. Korraga võib põletadada ca 1/2 kg peenikesi lehtpuid. Okaspuud ei soovita kasutada, kuna selle tuli on alguseks liiga valus. Peale tuletegemist peab laskma küttekehal 2-3 tundi jahtuda, seejärel võib kütmist korrata. Tähtis on, et pliit korraga liiga üle ei kuumeneks.
Kui puud on ära põlenud tuleb kõik siibrid avada ja tahmatopsid eest ära võtta.
Sissekütmise alguses võib malmist tahmatopside tagumisel küljel näha veepiisku. Mida kuivemaks küttekeha saab, seda vähemaks tahmatopside taga niiskust jääb.
Neljandal nädalal võib küttepuude kogust kahekordistada, samuti järgnevatel nädalatel.
Ahjupottidest küttekehad nõuavad reeglina pikemat kuivamisaega, kuna glasuur ei anna niiskust välja. Lõplikult kuivaks saab küttekeha enamasti 1-1,5 kuud peale regulaarset sissekütmist.
Tähtis on meeles pidada, et ehitaja poolt antud garantii kehtib vaid tingimusel, kui sissekütmine ja edaspidine küttekolde kasutamine toimub eeskirjade kohaselt.
Edaspidine küttekolde kasutamine
Ahjude ja pliitide kütmisel peab reeglitest kinni pidama, valesti toimides võib suurem osa kütmisel saadud soojast korstnasse lennata. Ahju liiga kuumaks kütmisel on oht. et see lõhki läheb.
Ahjukütteks on hea kasutada halupuid, pliitide kütmiseks võib halgudele lisaks kasutada turba- ja puubriketti. Tähtis on, et küttematerjal on täiesti kuiv. Märga materjali kasutades eraldub sellest põlemisel veeaur, mis seob lõõrides tahma pigiks. Pigitanud küttekeha ja korsten on aga väga tuleohtlikud.
Külmade ilmadega tulep kollet rohkem kütta ja soojadega vähem. Mõne ahju puhul on parem kütmise kestust mitte pikendada -- vajadusel tuleb kütta ahju kaks korda päevas. Üldiselt annavad ahjud rohkem sooja kui neid kauem (täie leegiga) kütta. Väiksemat ahju köetakse pool kuni kolmveerand tundi, suuremat ahju või pliiti köetakse 1,5-2 tundi. Kui puud on põlenud tuleb suuremad söed ja tukid roobiga läbi taguda ja ahju suu juurde (või kolderesti peale) koondada.
Väga oluline on, et ahju köetakse õigesti.
UMBKOLDEGA ahju puhul (sellel ahjutüübil puudub kolde all tuharuum) tuleb kolle enne kütmist vanast tuhast puhastada, muidu satub küttematerjal tuha sisse, ega põle korralikult. Kolle täidetakse üldjuhul pooles ulatuses üksteise peale laotud puudega ja süüdatakse põlema. Seejärel pannakse tõmbeuks kinni ja välisuks jääb lahti. Välisukse võib sulgeda, kui leeki enam näha pole ja koldes on vaid ühtlaselt hõõguvad söed. Ahi läheb soojaks peale ukse ja siibri sulgemist. On tähtis, et siiber oleks kogu põlemise aja täiesti avatud, selle võib sulgeda umbes kümme minutit pärast ahju välisukse sulgemist.
RESETKOLDEGA ahju puhul suletakse koldeuks täielikult peale puude süütamist. Õhk pääseb koldesse läbi tuharuumi ja resti. Tuharuumi uks ja siiber suletakse nagu umbkoldega ahju puhul -- kui leeki enam näha pole ja koldesse on jäänud ühtlaselt hõõguvad söed. Tuhakambrit tuleb aeg-ajalt tühjendada, et õhk koldesse saaks pääseda. Ääreni tuhka täis kambri tõttu võib ka tuharest läbi põleda.
PLIIDI kütmisel puhastatakse eelnevalt kolle ja tuhakamber tuhast, seejärel täidetakse kolle küttematerjaliga pea täies ulatuses, avatakse mõlemad siibrid, süüdatakse materjal ja seejärel suletakse pliidiuks. Tuharuumi uks jääb avatuks. Kui tuli täie hooga põleb suletakse üks siiber. Talvel suletakse suvesiiber, et kuumad gaasid soemüüri juhtida. Tuharuumi uks suletakse kui pliidikoldes on vaid ühtlaselt hööguvad söed. Umbes 10-15 minuti pärast suletakse ka teine siiber.
Seejärel võib kuivamise kiirendamiseks appi võtta soojapuhuri. Puhuri peab keerama alguses parasjagu soojaks (20-23° C). Võib algul 2-3 tundi puhuda, järel tuleb lasta küttekehal jahtuda. Tähtis on, et soe õhk lõõrides liiguks. Puhuriga võiks küttekeha kuivatada 2-3 nädalat. Puhuri puudumisel võib lõõridesse asetada paar 100 W pirni.
Paar nädalat peale küttekeha valmimist võib alustada puudega sissekütmist. Korraga võib põletadada ca 1/2 kg peenikesi lehtpuid. Okaspuud ei soovita kasutada, kuna selle tuli on alguseks liiga valus. Peale tuletegemist peab laskma küttekehal 2-3 tundi jahtuda, seejärel võib kütmist korrata. Tähtis on, et pliit korraga liiga üle ei kuumeneks.
Kui puud on ära põlenud tuleb kõik siibrid avada ja tahmatopsid eest ära võtta.
Sissekütmise alguses võib malmist tahmatopside tagumisel küljel näha veepiisku. Mida kuivemaks küttekeha saab, seda vähemaks tahmatopside taga niiskust jääb.
Neljandal nädalal võib küttepuude kogust kahekordistada, samuti järgnevatel nädalatel.
Ahjupottidest küttekehad nõuavad reeglina pikemat kuivamisaega, kuna glasuur ei anna niiskust välja. Lõplikult kuivaks saab küttekeha enamasti 1-1,5 kuud peale regulaarset sissekütmist.
Tähtis on meeles pidada, et ehitaja poolt antud garantii kehtib vaid tingimusel, kui sissekütmine ja edaspidine küttekolde kasutamine toimub eeskirjade kohaselt.
Edaspidine küttekolde kasutamine
Ahjude ja pliitide kütmisel peab reeglitest kinni pidama, valesti toimides võib suurem osa kütmisel saadud soojast korstnasse lennata. Ahju liiga kuumaks kütmisel on oht. et see lõhki läheb.
Ahjukütteks on hea kasutada halupuid, pliitide kütmiseks võib halgudele lisaks kasutada turba- ja puubriketti. Tähtis on, et küttematerjal on täiesti kuiv. Märga materjali kasutades eraldub sellest põlemisel veeaur, mis seob lõõrides tahma pigiks. Pigitanud küttekeha ja korsten on aga väga tuleohtlikud.
Külmade ilmadega tulep kollet rohkem kütta ja soojadega vähem. Mõne ahju puhul on parem kütmise kestust mitte pikendada -- vajadusel tuleb kütta ahju kaks korda päevas. Üldiselt annavad ahjud rohkem sooja kui neid kauem (täie leegiga) kütta. Väiksemat ahju köetakse pool kuni kolmveerand tundi, suuremat ahju või pliiti köetakse 1,5-2 tundi. Kui puud on põlenud tuleb suuremad söed ja tukid roobiga läbi taguda ja ahju suu juurde (või kolderesti peale) koondada.
Väga oluline on, et ahju köetakse õigesti.
UMBKOLDEGA ahju puhul (sellel ahjutüübil puudub kolde all tuharuum) tuleb kolle enne kütmist vanast tuhast puhastada, muidu satub küttematerjal tuha sisse, ega põle korralikult. Kolle täidetakse üldjuhul pooles ulatuses üksteise peale laotud puudega ja süüdatakse põlema. Seejärel pannakse tõmbeuks kinni ja välisuks jääb lahti. Välisukse võib sulgeda, kui leeki enam näha pole ja koldes on vaid ühtlaselt hõõguvad söed. Ahi läheb soojaks peale ukse ja siibri sulgemist. On tähtis, et siiber oleks kogu põlemise aja täiesti avatud, selle võib sulgeda umbes kümme minutit pärast ahju välisukse sulgemist.
RESETKOLDEGA ahju puhul suletakse koldeuks täielikult peale puude süütamist. Õhk pääseb koldesse läbi tuharuumi ja resti. Tuharuumi uks ja siiber suletakse nagu umbkoldega ahju puhul -- kui leeki enam näha pole ja koldesse on jäänud ühtlaselt hõõguvad söed. Tuhakambrit tuleb aeg-ajalt tühjendada, et õhk koldesse saaks pääseda. Ääreni tuhka täis kambri tõttu võib ka tuharest läbi põleda.
PLIIDI kütmisel puhastatakse eelnevalt kolle ja tuhakamber tuhast, seejärel täidetakse kolle küttematerjaliga pea täies ulatuses, avatakse mõlemad siibrid, süüdatakse materjal ja seejärel suletakse pliidiuks. Tuharuumi uks jääb avatuks. Kui tuli täie hooga põleb suletakse üks siiber. Talvel suletakse suvesiiber, et kuumad gaasid soemüüri juhtida. Tuharuumi uks suletakse kui pliidikoldes on vaid ühtlaselt hööguvad söed. Umbes 10-15 minuti pärast suletakse ka teine siiber.
